Tagasi

Kes on pagulane?

Rahvusvahelise õiguse alusel on pagulane isik, kes on põgenenud oma koduriigist ja/või ei saa sinna tagasi pöörduda, põhjendatult kartes tagakiusamist, sealhulgas sõda või konflikti.

Pagulane on isik „kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda”.

1951. aasta pagulasseisundi konventsioon

Kuidas teeb UNHCR vahet pagulasel ja majandusmigrandil?

Majandusmigrant lahkub enamasti vabatahtlikult oma riigist, et leida endale mujal majanduslikult parem tulevik. Kui majandusmigrant otsustab naasta oma kodumaale, pakub riik talle kaitset. Pagulased põgenevad tagakiusukartuses ja neil ei ole turvaline oma koju tagasi pöörduda.

Kuidas kaitstakse pagulasi?

Tavaliselt on riigi ülesanne tagada kodanike põhiõigused ja füüsiline turvalisus. UNHCRi põhiülesandeks on jälgida, et osalevad riigid järgiksid kohustust kaitsta pagulasi ja varjupaigataotlejaid oma territooriumil, ja valvata nende nõuete täitmise järele. Osalisriigid ei tohi pagulasi diskrimineerida ega sundida neid tagasi minema piirkondadesse, kus nad võivad ohtu sattuda.

Millised on pagulase õigused?

Pagulasel on õigus asüülile, turvalisele varjupaigale. Rahvusvaheline kaitse on siiski midagi enamat kui lihtsalt füüsilise turvalisuse tagamine. Pagulastel peaksid olema vähemalt samad õigused nagu kõigil teistel välismaalastel, kel on selle riigi elamisluba, ja nad peaksid saama samasugust abi. Siia kuulub ka mõttevabadus ja liikumisvabadus. Kedagi ei tohi ohustada piinamine ega alandav kohtlemine. Sama kehtib ka majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kohta – pagulastele peaks olema vajaduse korral kättesaadav arstiabi, võimalus käia koolis ja võimalus töötada. Kui riiki saabub ootamatult suur hulk kaitset otsivaid pagulasi, siis võib varjupaiga andmine asetada mõne riigi liiga raskesse olukorda. Sel juhul saavad UNHCR ja teised rahvusvahelised organisatsioonid toetada riiki rahaliste vahendite, esmatarbeesemete, elupaiga ja töövahenditega, pakkuda koolis käimise võimalust ja arstiabi.

Millised on pagulase kohustused?

Pagulased peavad austama asüüli pakkuva riigi seadusi ja eeskirju.

Kes otsustab, kas isik on pagulane?

Vastava riigi pädevad asutused alustavad pagulasseisundi tuvastamise menetlust, et hinnata isiku vajadust asüüli järele. UNHCR võib anda võimudele asüüliküsimustes nõu ja suuniseid ning samuti jälgida, kuidas täidetakse 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni nõudeid. UNHCR soovitab lühikesi menetlusaegu, paindlikku ja humaanset suhtumist varjupaigaküsimuse lahendamisse ning samas ka silmas pidada, kui raske võib olla tõestada tagakiusamist. Riikides, kus ei ole 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga ühinetud, aga kus palutakse UNHCRilt abi, võib organisatsioon läbi viia pagulasseisundi tuvastamise menetluse, pakkuda kaitset ja abi.

Kas isikuid, kes põgenevad sõja või sõjaolukorra, näljahäda või etnilise vägivalla eest, käsitatakse pagulastena?

1951. aasta pagulasseisundi konventsioon, kõige tähtsam rahvusvaheline pagulasõiguste leping, ei käsitle spetsiaalselt nende tsiviilisikute küsimust, kes põgenevad konflikti tõttu, vaatamata sellele, et viimaste aastate suurimad põgenemised on põhjustatud kodusõdadest, etnilisest või religioossest vägivallast. Isikuid, kes põgenevad sellistel asjaoludel, ja kes tulevad riigist, mis ei suuda või ei soovi neile kaitset pakkuda, vaatleb UNHCR siiski pagulastena.

Kes aitab sisepõgenikke?

Sisepõgenikud põgenevad oma kodudest samadel põhjustel kui pagulased, kuid nad jäävad elama sama riigi piiresse, kus kehtivad sama riigi seadused. UNHCRil ei ole erimandaati, et abistada sisepõgenikke, kuid ta toetab miljoneid inimesi erinevates kriisipiirkondades, ehkki mitte kõiki sisepõgenikke maailmas, kelle arv ulatub 20–25 miljoni inimeseni. ÜRO peasekretäri või ÜRO peaassamblee palvel võib UNHCR toetada sisepõgenikke tingimusel, et kõnealune riik annab oma nõusoleku. Viimastel aastatel on sisepõgenikke abistatud Lähis-Idas, Balkanil, Aafrikas ja Afganistanis.

Kas iga pagulane peab läbima individuaalse pagulasseisundi tuvastamise menetluse?

Igaüks, kes taotleb asüüli, peab tavaliselt tõestama, et tal on põhjendatud tagakiusukartus. Massilise ümberasumise olukorras nagu Kosovos või Kesk-Aafrika suurte järvede piirkonnas pole siiski võimalik läbi viia individuaalset pagulasseisundi tuvastamise menetlust. Sellistes tingimustes, eriti juhul, kui rühm inimesi põgeneb sarnastel põhjustel, on kohane läbi viia kollektiivne pagulasseisundi tuvastamise menetlus. Kui puuduvad vastupidised tõendid, vaadeldakse sellises olukorras iga ümberasunud tsiviilisikut kui pagulast.

Kas sõjakurjategija saab olla pagulane?

Isikud, kes on osalenud sõjakuritegudes, rikkunud rahvusvahelist õigust ja inimõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid või on osalised terrorismis, ei saa pagulaskaitset.

Kas naised, kes põgenevad tagakiusukartuses, sest nad on keeldunud järgimast sotsiaalseid norme, on pagulased?

Nii naised kui ka mehed võivad põgeneda, kartes tagakiusamist poliitilistel, etnilistel või usulistel põhjustel. Lisaks võib isik olla pagulane,kui tema põgenemise põhjuseks on diskrimineerimine või ta kardab põhjendatult tagakiusamist, sest ei ole nõus järgima rangeid sotsiaalseid norme.

Kas naine, kes kardab, et tema või tema laps võib langeda suguelundite sandistamise ohvriks, võib taotleda pagulasseisundit?

Prantsusmaal, Madalmaades, Kanadas ja USAs on ametlikult tunnistatud, et suguelundite sandistamine on soolise tagakiusamise üks vorme ning see võib olla pagulasseisundi taotlemise põhjuseks. On olemas juhtum, kus üks pagulasnaine tunnistas, et ta kartis langeda tagakiusamise ohvriks, kuna ei lubanud ümber lõigata oma tütre suguelundeid.

Kas isikul, kes kardab langeda tagakiusamise ohvriks oma seksuaalse sättumuse tõttu, on õigus taotleda pagulasseisundit?

Paljusid homo- ja biseksuaalseid inimesi väärkoheldakse. Nendest mõned on tapetud nende seksuaalse orientatsiooni tõttu, kuid ikka veel leidub maailmas inimesi, kes ei pea sellist kohtlemist inimõigustevastaseks kuriteoks. Miks on see nii?

Endisest Jugoslaaviast pärit pagulased Ungari pagulaskeskuses. Foto: © UNHCR / A. Hollmann
Endisest Jugoslaaviast pärit pagulased Ungari pagulaskeskuses. Foto: © UNHCR / A. Hollmann